ARENGUSEIRE KESKUSE 

UUDISKIRI NR 44

JAANUAR 2021
 
 
 

Viiruskriisi mõjud Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030 
 
 
 
 

Viiruskriis pakub ajaloolist võimalust Eesti majandusstruktuuri uuendamiseks, selgub Arenguseire Keskuse detsembris esitletud raportist „Viiruskriisi mõjud majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Esitlus on veebis järelvaadatav. 

 

Raportis joonistuvad välja kolm stsenaariumi Eesti majanduse tuleviku kohta. „Eesti jaoks on valida, kas püüame viiruskriisis maksumaksja toel päästa võimalikult palju ettevõtteid, tegeleme soodsa majanduskeskkonna loomisega ja jätame ettevõtted turujõudude meelevalda või püüame riigi toel uuendada majandusstruktuuri,“ ütleb keskuse ekspert Uku Varblane. 
 
 
 
 

Stsenaarium 1 „Alalhoiu majandus“ 

Kõige olulisemaks peetakse olemasolevate ettevõtete ja töökohtade säilitamist ning sotsiaalse olukorra halvenemisest hoidumist. Majanduskasvu taastumise eesmärgil toetatakse eelkõige suuri ja strateegilisi ettevõtteid.

Stsenaarium 3 "Super-Eesti"

 

Kriisi soovitakse kasutada majanduse uuendamiseks, kuid tingimusel, et võidud ja kaotused suudetakse elanikkonna eri kihtide vahel mõistlikult jaotada ning saavutada kokkulepe teistes Eesti elukorraldust puudutavates olulistes valikutes nagu näiteks loodusvarade kasutamine. Prioriteet on majanduse ja taristu uuendamine kooskõlas Euroopa Liidu digi- ja rohepöörde agendaga.
 

Stsenaarium 2 „Pragmaatiline maailm“

Majanduspoliitikas panustatakse eelkõige kriisi käigus toimuva iseenesliku uuenemise võimele ning sotsiaalpoliitilised kulud üritatakse kontrolli all hoida, et mitte ärikeskkonda kahjustada.

 

Stsenaariumide mõju olulistele majandusnäitajatele 
 
 
Ei jõudnud esitlusele? Vaata kõiki ettekandeid SIIT
 
 
 
 
 

Tea Danilov: Maailmas on palju koroonakriisiga seotud soovmõtlemist 
VIDEO
 

Mait Palts: Reaalset mõju vaktsiinidest ei maksa enne suve oodata 
VIDEO
 
 
 
 
 

FOOKUS
 
 
 
 

Piirits ja Võrk: Kuidas tervishoiu rahaallikad mõjutavad ebavõrdsust?

Eesti kulud tervishoiule olid 2019. aastal 1,89 miljardit eurot, millest ligi veerand on patsientide omaosalus.

 

Tuludega seotud maksude kaudu maksavad tervishoiu eest suhteliselt enam kõrgema sissetulekuga inimesed, kuid tarbimismaksude ja omaosaluse kaudu enam madalama sissetulekuga inimesed, kirjutavad Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits ja Tartu Ülikooli analüütik Andres Võrk.
 
Loe edasi
 
 
 
 
 
 
 

Viiruskriis on ettevõtete käivetest viinud 3,5 miljardit eurot 

Koroonapandeemia esimene laine kahandas Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra, selgub Arenguseire Keskuse raportist. Kriis loob ettevõtetele võimalusi uute turgude haaramiseks.

 

 
Loe edasi
 

Põllumajandussektor vajab välistööjõudu ka tulevikus

Koroonapandeemia tõi põllumajandussektorisse suure tööjõukriisi, kuna piiride sulgemine riikide vahel jättis sektori ilma välistööjõust, selgub Arenguseire Keskuse raportist. Eesti tööturg ei suuda ka tulevikus täita sektori kõiki vabasid töökohti.
Loe edasi
 
 
 
 
 
 
 

Kriis rõhutab kohalike energiakandjate olulisust 

Riikide iseenda varustatuse tagamisele keskendumine koroonapandeemia käigus näitab Eesti kohalike energiakandjate olulisust tulevikus, selgub Arenguseire Keskuse raportist. Kaugemasse tulevikku jääv roheliste kütuste ajastu võib kujuneda Eestile fossiilkütuste ajastust soodsamaks.
 

Koroonakriis toob uusi patsiente erameditsiini

Plaanilise ravi vähendamine ja ravijärjekordade pikenemine on pannud senisest enam inimesi pöörduma erameditsiini poole, selgub Arenguseire Keskuse raportist. Erameditsiini kasvu on soosinud ka viiruskriisiga kaasnenud inimeste terviseteadlikkuse tõus ning tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvabastuse sisseseadmine 2018. aastal.

 

 
 
 
Loe edasi
 
Loe edasi
 
 
 
 
 

UUS! ILMUNUD RAPORT
 
 
 

Raport: Viiruskriis annab võimaluse majanduse restardiks 

Viiruskriis pakub ajaloolist võimalust Eesti majandusstruktuuri uuendamiseks, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõjud majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis kiirendab majanduses veelgi suundumust protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning viia kiirkorras ellu uuendustegevuse plaanid.


Vaata kõiki uurimissuuna "COVID-19 mõju arengusuundumustele" materjale 

 
 
 
Laadi raport alla siit!
 
 
 
 
 

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.