Head lugejad!

Aprilli uudiskirjast selgub, et sihipäraselt arendatud linnavõrgul on eeliseid suurlinnade ees. Finantstehnoloogia ettevõtete ja pankade konkurents võib viia mitmete erinevate rollijaotusteni finantsteenuste turul. Ebavõrdsus on maailmas viimase paari kümnendi jooksul vähenenud, kuid edaspidi pigem kasvamas. Hiina Siiditee programmile annab hoogu USA taandumine Vaikse ookeani äärsete riikide vabakaubanduslepingust. Allpool kõigest lähemalt. Head tutvumist! 

Linnavõrk võimaldab nautida suurlinna eeliseid

Tulevikupanga viis varianti

Kas ebavõrdsuse elevant on kuju muutnud?

Kas president Trump teeb Hiina taas suureks?

Eesti laulud platvormide abil maailma

Töö tuleviku konverentsil arutleti tööõiguse ja tööturupoliitika üle

Linnavõrk ehk erinevatest linnapiirkondadest koosnev regioon võimaldab globaalses mõistes suhteliselt väikestel linnadel toimida nii, nagu oleks nad mitu korda suuremad, ilma et peaks tingimata võitlema suurlinna puudustega, nagu liiklusummikud, õhureostus, eluasemehindade tõus ja sotsiaalne ebavõrdsus.

Mis ühendab linnavõrke ning kuidas need tekivad? Käsitlusi on mitmeid, aga tavapäraselt ei kattu linnavõrke ühendavate tegurite leviala kaardile tõmmatud riigipiiridega. Võrk toetub pigem piirkondlikele eripäradele, tugevustele ja sarnasustele. Algatus America 2050 toob välja viis peamist ühendavat kategooriat. Nendeks on keskkonnasüsteemid ja topograafia, taristusüsteemid, majanduslikud sidemed, korraldusmustrid ja maakasutus ning ühine kultuur ja ajalugu. Linnavõrkude käekäik ja tulevik sõltub eespool nimetatud süsteemide tõhusast integreerimisest ja koostoimimisest. Seni pole aga selliste piiriüleste regioonide arendamisele piisavalt tähelepanu pööratud, näiteks transpordi- või lairibaühendusi planeeritakse sageli riigipiiride sees.

Linnavõrkude arengule annab tõuke tehnoloogia areng, mis võimaldab majandustegevuse hajutamist erinevate linnade vahel. Samal ajal on võimalik saada kasu geograafilisest lähedusest ja hästitoimivast suhtlusvõrgustikust. Kui suur hulk ettevõtjaid, rahastajaid, insenere, disainereid ja teisi võtmeisikuid pidevalt üksteisega lävivad, luuakse ja laiendatakse uuenduslikke äriideid. Mida tihedamad ja mitmekesisemad on need seosed, seda kiiremini kasvab linnavõrk ning selle ettevõtted ja turud.

OECD analüüsis hiljuti Oslo-Göteborgi-Malmö ehk nn Lääne-Skandinaavia linnavõrku. Autorid tõid välja, et Lääne-Skandinaavia linnavõrk arendab sihipäraselt teadmispõhiste teenuste pakkumist ja turismiga seotud teenuseid. Turismiteenuste arengut toetavad külastajate jaoks atraktiivsed linna- ja maakeskkond. Sama eelist kasutatakse ka kõrgelt kvalifitseeritud ja oskustööjõu ligimeelitamiseks. Regioonis toimivad sisemised koostöövõrgustikud, näiteks turismi, terviseteenuste ja merenduse valdkonnas. Raportis antakse soovitus, et linnavõrkude arendamiseks ei loodaks eraldi haldusaparaati, vaid toetutaks juba olemasolevale võrgustikule ja juhtimismehhanismile ning lisataks koostöösse uus mõõde ehk n-ö ühine brändimine.

​​​​​​Bank for International Settlements koos Baseli Komiteega toovad oma analüüsis välja, et vaatamata kasvavatele investeeringutele finantstehnoloogia ettevõtetesse, on investeeringumaht siiski veel suhteliselt väike võrreldes kogu finantssektori mahuga. Tehnoloogiline innovatsioon on ajalooliselt järginud n-ö ootuste tsüklit (Gartner Hype Cycle) ja kuigi mõned finantstehnoloogia uuendused on jõudnud juba „pettumuse” faasi, ei tähenda see veel, et finantstehnoloogia ei võiks pangandussektorit püsivalt mõjutada.

Joonis: Gartner Hype Cycle.

stsenaariumites läbiv teema, et pankadel on üha keerulisem säilitada oma olemasolevat ärimudelit. Igas stsenaariumis on keskseteks küsimusteks, millises ulatuses pangad  omavad tulevikus kliendisuhteid, kes hakkab pakkuma teenuseid ja kes võtab riski.

Stsenaariumi „Parem pank” (better bank) kohaselt muudavad olemasolevad pangad oma ärimudelit ja teevad uuendusi, et säilitada oma kliendibaasi ja pakutavaid teenuseid. „Uus pank” (new bank) näeb ette, et olemasolevad pangad asenduvad uute tehnoloogiapõhiste pankadega, kes suudavad osutada finantsteenuseid kuluefektiivsemalt, kasutades innovaatilisi lahendusi. „Hajutatud panga” (distributed bank) puhul on finantsteenuste pakkumine jagatud olemasolevate pankade ja finantstehnoloogia ettevõtete vahel, tegutsetakse partneritena või ühisettevõtete kaudu. „Ümberpositsioneeritud panga” (relegated bank) järgi kujunevad olemasolevad pangad vaid põhiteenuse osutajaks, kliendibaasi haldamine jääb finantstehnoloogia ettevõtetele, kes vahendavad ühtse finantsteenuste platvormi kaudu klientidele mitme panga teenuseid. „Lahustunud panga” (disintermediated bank) stsenaariumis kaotavad olemasolevad pangad üldse tähtsuse ja kliendid hakkavad suhtlema otse erinevate finantsteenuste pakkujatega platvormi abil, mis viib kokku kliendi finantsvajaduse ja vastava teenuse.

Uued pangandusturu arengusuunad muudavad pankade tegevust ning võetavate riskide ulatust ja olemust, mis omakorda tähendab, et uuendamist vajavad ka pankade tegevust reguleerivad reeglid. Tuginedes viiele stsenaariumile, pakuvad analüüsi tegijad välja kümme järeldust ja mõttekohta pankadele ning sektori järelevalve korraldajatele eesmärgiga võimaldada finantsinnovatsiooni, kuid hoida riskid maandatuna.

Käesoleva aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu finantstehnoloogia tegevusplaani, mis sisaldab peamiselt kolme eesmärki: toetada innovaatiliste ja skaleeritavate ärimudelite levikut, toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning tugevdada ELi finantssüsteemide küberturvalisust ja IT-süsteemide terviklikkust. Deloitte’i ekspertide arvamuse kohaselt annab tegevusplaan küll selge sõnumi, et finantssektori tehnoloogilised uuendused on tulevikus ELi poliitika oluline osa, kuid ei anna veel ühest vastust, millised on komisjoni kavatsused finantstehnoloogia ettevõtete tegevusele regulatiivse raamistiku loomiseks. See ei ole ka üllatav, kuna 2019. aasta keskel on ees ootamas Euroopa Parlamendi valimised ning uusi regulatsioone ei jõuaks enne seda vastu võtta. Tõenäoliselt jääb regulatsioonide loomine uue parlamendi ülesandeks.

2013. aastal majandusteadlaste Christopher Lakneri ja Branko Milanovici loodud elevandikujuline globaalse jõukuse jagunemise graafik on osutunud alates selle esmakordsest mainimisest globaalse ebavõrdsuse kasvu käsitlevates diskussioonides menukaks. Selle järgi tähistab elevandi lont globaalset eliiti, kelle jõukus on kiirelt kasvamas ja hõlmab kasvavat osa ülemaailmsest jõukusest. Elevandi madalaim punkt näitab globaalse kõrgema keskklassi sissetulekute stagneerumist. Elevandi turi on arengumaades tekkinud ja laieneva keskklassi sissetulekute kasv. Elevandi saba tähistab maailma vaeseid, kes on jäänud poliitilise ebastabiilsuse lõksus olles teistest kaugele maha. Brookings  kasutab oma hiljutises väljaandes uuendatud andmeid ja meetodeid, et analüüsida elevandigraafiku vettpidavust. Viimase kolme kümnendi jooksul on maailma kõige vaesemate inimeste olukord uue analüüsi kohaselt jõudsalt paranenud. Samuti on varem arvatust väiksem nii kõrgema keskklassi sissetulekute kasvu aeglustumine kui ka kõige rikkama 1% inimeste sissetulekute kasv. Erinevust ei ole tekkinud elevandi turjas, kus stabiilset sissetulekute kasvu hoiab Hiina ja India keskklass.

Alllikas: Kharas, H., Seidel, B., 2018, New insights into the distribution of world income.

ebavõrdsuse kasvu eest. Automatiseerimine ja tööks vajalike oskuste muutumine mõjutavad sageli just vaeste riikide madala ja keskmise oskustasemega elanikke. 

Teist laadi probleem on tekkimas globaalsete superstaarfirmadega, kes on suutnud kiirelt võimu koondada ja jõukust akumuleerida, kuid on samal ajal muutunud üha osavamaks maksudest kõrvalehiilijaks. Seetõttu ei jõua nende loodud tulu paljudeni. Näiteks kuuluvad sellesse kategooriasse globaalsed jagamismajanduse platvormid, mis on saavutanud paljudes riikides oma valdkonnas peaaegu monopoolse seisundi, kuid ei pruugi olla neis riikides isegi ametlikult registreeritud.

Näide ühest algatusest, kuidas tööturu suurte muutustega kaasas käia, on aga ette näidata Euroopa Liidul, kes alustas eelmise aasta suvel üleeuroopalise pensionitoote (pan-European pension product) loomist. Skeemi eesmärk on anda ELi elanikele võimalus täiendavalt pensioniks investeerida ja samal ajal elavdada pikaajaliste investeerimisstrateegiatega Euroopa fondide turgu. Esmane analüüs näitab, et skeemi loomisel on jumet: see suurendaks nii inimeste liikuvust ELi sees kui ka pensioniskeemi lihtsust nende inimeste jaoks, kes töötavad erinevates ELi liikmesriikides. Lisaks innustaks see inimesi endale pensionipõlveks suuremaid tagatisi koguma.

tulu teenimine majanduslikust ekspansioonist või poliitiline uusimperialism. Nii resümeeritakse mõttekoja Chatham House värskes analüüsis. Ühel meelel ollakse aga selles, et mõlemad motiivid võimendavad teineteist. Hiina soovib suurendada oma majanduslikku mõjusfääri, mille keskpunktis asub ta ise, et sõna otseses mõttes „kõik teed viiksid Pekingisse”.

Allikas: Astrid H. M. Nordin and Mikael Weissmann, 2018, Will Trump make China great again? The belt and road initiative and international order.

BRI kujutab endast nii maismaal kui ka merel asuvaid transpordikoridore, millesse on põimitud palju Aasia, Aafrika ja Euroopa riike ning linnu. Kava hõlmab ka kaubavahetuse lihtsustamist ja vabakaubandusalade loomist seotud riikide vahel. BRI elluviimiseks on Hiina eraldanud muljetavaldavaid summasid, mis küünivad üle 200 mld USD. 

Teiste riikide suhtumine BRI-sse on väga erinev. Paljud arengumaad võtavad heal meelel vastu Hiina abi ja investeeringud, milles nad näevad mugavamat alternatiivi Euroopa Liidu abile. Viimasega on seotud tingimused reformideks, inimõiguste järgimiseks ja muuks, samal ajal kui Hiina seda kõike ei nõua. India vaatab BRI-d kui soovimatut konkurentsi regiooni suurima ja mõjukaima riigi staatusele, eriti häirib Indiat Hiina-Pakistani majanduskoridor, mis läbib Kašmiiri regiooni, mida India peab Pakistani poolt okupeerituks. Ka Jaapan pole eriti rõõmus, sest tal on piirkonna riikides oma majandushuvid, mida Hiina ähvardab ohustada. Samuti ei sümpatiseeri Jaapanile väljavaade Hiina-kesksest maailmakorrast ning USA-Jaapani majandusliku ülemvõimu hääbumisest.

BRI elluviimisele on väga soodne USA presidendi Donald Trumpi keskendumine kodustele küsimustele ja sellest tulenev USA majanduspoliitilise mõju tõenäoline vähenemine maailmas. Trump on Ameerikat välja viimas Vaikse ookeani äärsete riikide vabakaubanduslepingust (Trans-Pacific Partnership – TPP), mille abil Barack Obama lootis tasakaalustada Hiina mõju Kagu-Aasias. On tõenäoline, et seda hakkab piirkonnas asendama Pekingi juhitud regionaalse majanduspartnerluse kokkulepe (Regional Comprehensive Economic Partnership – RCEP), kus USA ei ole osaline. New Yorker on kirjutanud, et see võib olla mugav varuplaan hargmaistele korporatsioonidele, sest RCEP-s peaaegu puuduvad keskkonna- ja tööturustandardid. Siiski jõudsid üksteist TPP riiki  2018. aasta jaanuaris kokkuleppele jätkata TPP-d ilma USA-ta.

Kuigi Ameerika on ainus kontinent, mis ei ole BRI-ga kaetud, on Hiina juba aastaid väga aktiivselt tegutsenud Lõuna-Ameerikas. Ta on ajanud nn laen-nafta-vastu-poliitikat eesmärgiga saada soodsatel tingimustel juurdepääs sealsetele energiaressurssidele. Atlantic Councili analüüs „China, Oil, and Latin America: Myth vs. Reality” käsitleb Ladina-Ameerika riikidesse suunatud Hiina investeeringute kasvu ja sellega käsikäes asetleidnud naftaekspordi ulatuslikku suurenemist Hiinasse. Muret valmistab eelkõige investeeringute läbipaistmatus: tuuakse esile juhtumeid, kui kontsessioone või ostuõigusi on antud konkursita. Seetõttu pole ka kindel, kas nõrga õiguskorraga ja poliitiliselt ebastabiilsed Ladina-Ameerika riigid ikka saavad Hiinalt energiaressursside eest piisavat kompensatsiooni, mida nad ehk võinuksid saada teistelt ostjatelt.

Nüüd, kus Eurovisioon haarab jälle tähelepanu, on põhjust rääkida muusikast. Tallinna Ülikooli teadurid avaldasid veebruaris artikli, mis räägib, kuidas Eesti Rahvusringhääling (ERR) on suutnud ürituse „Eesti laul” näol edukalt läbi viia mitte ainult Eurovisiooni valikuvooru, vaid loonud mitmetahulise platvormi, mis võimaldab tutvustada uusi lauljaid ja tugevdab mitmekesist muusikasüsteemi. Lisaks on see muidugi kasulik osalevatele meediaettevõtetele ja avalikele organisatsioonidele, nagu ERR. Selles koostöös loovad väärtust nii era- kui ka avalik sektor.

avaldas märtsis uuringu, kus võrreldakse Korea ja Jaapani muusikatööstuse strateegiaid. ECIPE uuringu järgi käis J-pop alla, kuna Jaapan ei kasutanud ära digitaliseerimise võimalusi ning jäi vanade ärimudelite juurde. Kui paarkümmend aastat oli K-pop konnatiigimuusika ja tihti süüdistati lauljaid J-popi plagiaatides, siis digitaliseerimise ja uute ärimudelite rakendamine on teinud sellest globaalse fenomeni. Näiteks laulu „Gangnam style” on Youtube’is vaadatud 3,1 miljardit korda.

Töö tuleviku konverentsil arutleti tööõiguse ja tööturupoliitika üle

Johanna Vallistu
Arenguseire Keskuse ekspert

Arenguseire Keskus korraldas 11. aprillil tööturu muutustele keskenduva konverentsi, kus esinesid OECD tulevikutöö ekspert Paolo Falco, McKinsey & Company partner Jens Riis Andersen, Hertfordshire’i Ülikooli teadur Kaire Holts, Euroopa rändevõrgustiku koordinaator Ave Lauren, Tartu Ülikooli õigusteaduse professor Merle Erikson, Praxise töö- ja sotsiaalelu programmijuht Märt Masso ja Centari vanemanalüütik Janno Järve. Fookuses olid tööturul toimuvad muutused ning nende tähendus tööõigusele ja tööturupoliitikale.

Kokkuvõtte konverentsi põhisõnumitest leiab siit.

Konverentsi ettekannete videosalvestused ja ettekannete slaidid on kättesaadavad siin. 

Arenguseire Keskus on ühiskonna pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.