Rahvusvahelises kaubanduses täheldatavad protektsionistlikud hoiakud jätkavad võidu-käiku hoolimata sellest, kes võidab sel aastal USA presidendivalimised. Kuid seda erine-vatel põhjustel.
USA mõttekoda Atlantic Council toob oma analüüsis välja, et Donald Trumpi tagasivalimisel jätkab ta praegust kurssi, mille korral kaitsetollide ja muude meetmete abil püütakse vähendada kaubanduspuudujääki. Kuid kuna kohe pärast Trumpi tagasivalimist lahkub USA lõplikult Pariisi kliimakokkuleppe osaliste hulgast ja jätkab keskkonnaregulatsioonide lõdvendamist, saab CO2-mahukas tootmine, sh energiatootmine, sisse uue hoo. See ei piirdu ainult siseturu nõudlusega, vaid üha rohkem jõuab nende toodang ka rahvusvahelisele turule, suurendamaks USA eksporti.
Alternatiivse stsenaariumi korral valitakse presidendiks Demokraatliku Partei kandidaat. See tähendab USA taasliitumist Pariisi kliimakokkuleppega ja püüet CO2-mahukat tootmist vähendada, liikudes üha rohkem rohelise energia suunas. Ent sellisel juhul muutuvad kliimaneutraalsuse eesmärgid uute kaubanduslepete osaks lisaks muudele tingimustele, nagu töötajate õiguste kaitse ja ettevõtlusvabaduse piiramine.
Viimati kirjeldatud stsenaarium näib hästi sobivat Euroopa Liidu uue roheleppe põhi-mõtetega. Mõttekoja European Policy Centre analüütikud kiidavad roheleppe põhimõtteid, kuid rõhutavad, et nende elluviimine peaks olema võimalikult laiahaardeline ning hõlmama eri poliitikavaldkondi.
Sama mõttekoja teises analüüsis leitakse, et kaubanduspoliitikal on roheleppe põhimõtete ja kliimaneutraalsuse eesmärkide globaalsel elluviimisel keskne roll. Teisisõnu, Euroopa Liit peab kaupade piiriülesel liikumisel hakkama kontrollima, kuivõrd CO2-mahukalt on need toodetud, ning kasutama kaitsemeetmeid nende vastu, kes kliimaneutraalsuse ees-märkide saavutamisele kaasa ei aita.
Nagu rõhutab Saksamaa majanduspoliitika instituudi Brüsseli esinduse juht Sandra Parthie, on uue tollimaksu kehtestamine CO2-mahukatele kaupadele igal juhul samm pro-tektsionismi suunas ja mõjub praeguses pingsas olukorras, mis rahvusvahelises kauban-duses valitseb, halvasti.
Ilmselgelt viiks selline kaubanduspoliitika kaubandussõjani, juhul kui käivitub stsenaarium, mille korral Donald Trump valitakse taas USA presidendiks. Euroopa kehtestaks uusi piiranguid CO2-mahukatele USA kaupadele, mis omakorda tooks kaasa USA-poolsete piirangute kehtestamise Euroopa kaupadele.
Seda eriti kontekstis, kus Saksamaal on maailma suurim kaubandusülejääk (järgnevad Jaapan ja Hiina) ning USA-l on maailma suurim kaubanduspuudujääk, mis on viimastel aastatel kasvanud hoolimata Trumpi valimislubadustest ja tema administratsiooni pingu-tustest.
Juhul, kui USA presidendiks saab demokraat, on kõige positiivsema sündmuste käigu korral mõeldav, et USA ja Euroopa Liit sõlmivad kaubandusleppe, milles kliimaneutraal-suse eesmärgid on kesksel kohal. Ent selline lepe oleks protektsionistlik kolmandate riikide suhtes, eriti arengumaade puhul, kus kliimaneutraalsuse saavutamine võtaks ressursside piiratuse tõttu kauem aega.
Jaanuari lõpus Brüsseli mõttekojas European Centre for International Political Economy peetud arutelus rõhutati, et kokkuleppeni jõudmine Euroopa Liidu uue tollimaksu kehtes-tamisel kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt keeruline.
Osa liikmesriike on kliimaneutraalsuse saavutamiseks valmis piirama ligipääsu Euroopa Liidu turule, samas osa on selle vastu. Lisaks on see poliitiliselt vastuoluline nii liidu sees kui ka globaalselt. Arvestades, et uue maksu kehtestamine eeldab kõigi liikmesriikide toetust, ei ole see tõenäoline.
|